Tere!
Mina olen Liis. Olen 25 aastane ja ühe imearmsa tüdrukutirtsu emme.
Otsustasin enda jaoks kirja panna oma raske teekonna 120st kilost 60ni.
Olen laspest saadik olnud suurem laps. Alati see paksuke. Seetõttu olin selline kiusaja ja üritasin olla kõva mutt teiste seas... Olin õnnelik kui uude kooli minnes oli mu klassis suuremaid kui mina..... totter kas pole..
Mul on nii selgelt meeles kuidas 8ndasse klassi minnes aktusel üks mu klassivendadest nii möödaminnes ütles :"nääh, see on jälle paksemaks läinud". Sain haiget.. tõsiselt...
10ndasse klass minnes kaalusin 80 kg ja siis liitusin ka Kaalujälgijatega.. 12nda klassi lõpus kaalusin 64 kg. Olin rahul.. väga rahul.
Siis kohtusin oma elukaaslasega. ja kaal hakkas tõusma.. tõusis tõusis-mees ei kommenteerinud halvustavalt kunagi. 2007 aasta kevadeks olin 114 kg. Jäin siis rasedaks.
Oma 9 kuu teekonna lõpuks kaalusin 132 kg, haiglast koju saades 124 kg... Olin ikka mürakas küll nagu isa ütles..
Kaalulangetamist alustasin 120,7me kilo pealt.
Kuupäevaks sai 24.12.07.
Algselt läks kõik väga ludinal.. ikka kilo, kaks nädalas. Lugesin sel ajal punkte. Tekkis sisse ka seisakuid ja neid nö patustamispäevi. Ikka ju juhtub-eksju :)
Kevadel aga tekkis seisak. Sõin, langetasin, sõin langetasin-tüüpiline jo-jo´taja.. Punktide lugemine oli ennast minu jaoks ammendanud ja pidin leidma midagi muud.
Mind suunati Montignaci süsteemi poole. Avastasin et see sobib mulle ja kaal langes taas tenasti. 100st kilost sai ruttu 90nd kilo.. ja siis 80nd kilo. Hetkel olen lahti saanud 42st lisakilost ja 20nd soovin veel alla võtta. ehk õnnestub..