Wednesday, March 17, 2010

Kõige lihtsam on alla alnda

Olen viimane aasta olnud täielik looder. 2009 kevadel kaalusin juba 77 kg. Kõik oli ilus tore. Mis juhtus siis? Hakkasin õgima. Sõna otseses mõttes. Siis alustasin uuesti. Natuke suutsin vastu pidada ja õgisin jälle.
Nüüdseks on mu kaal tõusnud 95le kilole. Mu sees valdavad rasked ja kurvad mõtted ning tunded. Kurb on, sest suvi tuleb ja mul ei ole jälle midagi selga panna. Raske on sest kapis seisab juba palju ilusaid suviseid asju mis selga ei mahu.
Ma üritan. Iga jamala päev üritan otsast alata. Pean vastu ehk nädala paar ja siis läheb jälle kõik käest. Hakkan sööma.. Mõistus ütleb küll et ära tee aga käsi ja suu teevad midagi muud.
Taas on tagasi vastikuse ja häbitunne- väljas on alati selline tunne et kõik vahivad mind kui ühte paksu ülekaalulist õgardit. Poes ei julge magusaleti juures peatuda rääkimata millegi korvi panemisest, sest tunnen inimeste pilke enda peal.
Miks ma nii nõrk olen. Miks ma hakkama enam ei saa.
Üritasin vahepeal Montignaci järgi süüa, aga see kaalumine ja arvutamine viskas üle.
Nüüd söön enda tunde järgi- lisasin menüüsse tagasi kartuli, riisi, erinevad lihatooted (kanapallid, viinerid jne). Üritan taas süües lihtsalt tervislikumalt ja mitte süües enam õhtul peale kuute.
Hakkan siia igapäevaselt ka oma menüüsid kirja panema-ehk annab jõudu kui keegi loeb ja kaasa elab. Järmine kaalumine on homme hommikul.

Tänane menüü:
Hommikuks sõin munaputru mis oli tehtud oliivõliga. Lisaks kaks viilu rukkipala (ehk üks kahepoolne leivake) riivjuustuga ja paprika ning hapukurgiviilud.
Vahepalana võtsin ühe õuna millest veerandi sõi laps.
Lõunaks soojendasin eilset riisipada (riis, köögiviljad- brokkoli, mais, hernekaunad, lillkapsas, porgand, hakkliha, segatud ämma tehtud möksiga kus oli sees lisaks muudele köögiviljadele suvikõrvitsat. Kõrvale paninühe sl täie teist ämma tehtud möginat (mingi tomati paprikamöks ubadega)
Vahepalaks söön ühe pisema keedupeedi.
Õhtusööki pean veelmõtlema. Kindlasti ei tohi see omma väga tugev,aga samas peaks täitma mu kõtu et ma mõttetuste küüsi ei satu.

No comments:

Post a Comment